–  Pfalzist  ja Viinapuudest  –

Edela-Saksamaal, riigi suuruselt teises viinamarjakasvatuspiirkonnas Pfalzis pöörleb kôik veini ümber.Läbi regiooni kulgeb 87 kilomeetri pikkune maailma vanim ning kauneim veinitee Deutsche Weinstrasse (www.deutscheweinstrasse.de), mis algab Elsassi piiril Schweigenis ja lôpeb Bockenheimis.

Kôikjal, kuhu silm ulatub, on viinamäed, keskaegsed romantilised lossid vôi nende varemed, järsud kaljud, vilud orud ja pitoresksed veinikülad täis lugematuid idüllilisi veinitubasid ja restorane, mis kutsuvad puhkama, matkama, kulinaarseid hôrgutisi maitsma ja koos sôpradega klaasikest tôstma. Überringi lokkavad viigi-, tsitruse-, mandli-, virsiku- ja mooruspuud, tuhat kaheksasada tundi aastas paistab Pfalzis päike ning on välja arvutatud, et siinses piirkonnas kasvab 24 000 hektaril 100 miljonit viinapuud.

Piirkonnal on rikas ajalooline minevik, umbes 113 kuni 111 aastat eKr saabusid siia esimesed germaanlased, poolsada aastat hiljem järgnesid neile roomlased Gaius Julius Caesari juhtimisel, vallutades regiooni koguni pooleks aastatuhandeks.

Nende auks peab aga ütlema, et impeeriumi sôjamehed ei ajanud ära siin juba kodunenud germaanlasi, vaid tôid neile humaansuse märgina kingituseks elupuu (arbor vitae). Alates aastast 1024, mil Salierid valiti Saksa kuningateks ja keisriteks, sai Pfalzist riigi keskus ja ehitati suuremalt osalt tänaseni püsinud lossid. Ühelgi Saksa liidumaal ei ole nii tihedat losside ja kindluste vôrku kui Pfalzis. Nimi Pfalz tuleneb muide sônast Pfalzgrafen - kuningapalee krahvid, kel oli ôukonnas oluline juriidiline ja haldusfunktsioon.

Viinapuutaimed kuuluvad maailma vanimate lehtpuuliste hulka, nende vanuseks arvatakse 80 miljonit aastat ja nendest tuntakse 5000 erinevat   sorti.

Millal ja kust metsviinapuu on leitud esimesena, ei osata küll täpselt öelda, kuid teatakse, et viinapuid ja veinitootmist tunti juba hommikumaades.

Euroopas hakkasid kreeklased 1500.a eKr viinapuud kultiveerima ning tänu hellenitele levis viinamarjakasvatus intensiivselt nende vôimu all olevatesse Vahemere ja Musta merepiirkondadesse.Veinivalmistamise ja -joomise kultuur on alati olnud elurôômu väljendusstiiliks ning aidanud lahendada probleeme isegi kôrges poliitikas.