|
Veinisaamise protsess saab alguse istikute istutamisest, tootlikuks kasvab taim alles 3-4
aastaga. Kohe, kui viinapuude mahl kevade tulles liikuma hakkab, algab ka kasvuperiood.
Kôigepealt puhkevad pungad, siis kahe kuu pärast lehed ja ôied. Ülearuseid vôrseid tuleb
lôigata kaks korda aastas, kui aga suvel tekib puule liiga palju marjakobaraid, siis lôigatakseneist osa ära, et päike pääseks marjadele paremini ligi.
Viinamarjade küpsemisaeg on Saksamaal vôrdlemisi pikk. Suve jooksul kogub
viinamarjaväät rikkalikult mineraalaineid, mis annavad hiljem veinile iseloomuliku maitse ja peene aroomi. Viinamarjad on küpsed, kui varred on puitunud, nii et marjad ei saaenamsiis
lôigatakse
siis lôigatakse
maast toitaineid ega lehtedest suhkurt
Viinamarjakasvataja jaoks saabub kiireim aeg juba môni nädal
enne lôikuse algust, kui pôllud suletakse ja valvurid kannavad
hoolt, et mis tahes vargad - nii linnud, metsloomad kui
inimesed - marjadele ligi ei pääseks.
Viinamarja küpsust näitab erikaal - mida kôrgem see on, seda
küpsemad on marjad, seda rohkem sisaldavad need suhkrut ja
seda suurema alkoholisisaldusega tulevad veinid.
Täpse koristamisaja kindlaksmääramine on alati raske
ülesanne isegi kogenud viinamarjakasvatajatele:
marjade küpsedes väheneb nende happesisaldus, kuid samas küllastub värv ja suureneb parkainesisaldus. Viinamarju,
millest hiljem valmistatakse tippkvaliteediga veine, hakatakse koristama sügisel,
septembrist kuni novembrini, ja töö käib vôimalikult kuiva ilmaga kahes kuni kolmes etapis.
Selleks ajaks palgatakse enamasti lisatööjôudu. Viinamarju korjatakse tänaseni käsitsi,
see on küü aeganôudev ja raske töö, kuid vôimaldab välja valida parimad kobarad.
Kui viinamarjamahlal on lastud settida, siis järgneb fermenttatsioon, mis punase veini tootmisel
on pikem kui valge veini puhul. Seejärel laagerdatakse vein kääritamistôrtes. Kui vein on
lôpetanud vaadis käärimise, siis villitakse see pudelitesse ning antakse müügiks. Vein,
mis ei ole kvalitatiivne, destilleeritakse kangeks alkoholiks.
üles
(nach oben)
|
